Haridus Eesti kultuuris
1934. aastal kehtestati
keskkoolidele ja gümnaasiumile piirmäärad.
1936.a. muudeti keskkooliseadust ja saksa keele asemel hakati esimese võõrkeelena
õpetama inglise keelt.
1937.a. täiendati keskkooliseadust ja legaliseeriti väljakujunenud süsteem- viieklassiline
keskkool sai progümnaasiumi ning kolmeklassiline keskkool reaalkooli nimetuse.
Kutseharidus: 1937.aasatal kehtestati kutsehariduslike õppeasutuste seadus, mis viis
needkikoolid ühtluskooli süsteemi. Selle järgi jagunesid koolid nelja kategooriasse:
põllumajanduslikud, majanduslikud, kodumajanduslikud ja tehnilised. Esimesed olid rajatud
algkooli 4., teised algkooli 6.klassile, kolmandad reaalkoolile. Õppetöö kestis ühest kuni nelja
aastani.
Esimene kõige suurem rahvaülikool loodi Tallinnas 1917 a. sügisel. Rahvaülikoolide põhikijra
järgi pidi õppetöö kestma kaks aastat, 5.päeva(3-4) tundi nädalas). Säärast eeskirja täielikult ellu
ei rakendatud.