Näiteks enda vigastamine, lõigates enda käsi. Selline tegevus tuleneb aga psüühilistest probleemidest. Sest endale haiget teha, end vigastades ei ole normaalne , siis peab inimesel olema , kas mingi probleem või psüühiline häire. Selle vastu aitab lihtsamatel juhtudel rääkimine oma probleemist , kellegiga, kes oskab hästi kuulata ja nõu anda. Meie seas on väga palju inimesi , kes on end needistanud, näiteks ka mina ise. See on samuti valu tekitamine, vabatahtlikult, kuid ilu eesmärgil. Öeldakse , et ,, Ilu nõuab ohvreid" , ja nii see on , kui inimene arvab , et nabaneet on ilus peab ta võtma ka riski, et see on valus ja seda tegin ka mina ja ma ei kahetse. Sellest võibki järeldada, et kui tahad midagi pead ka selle eest võitlema, kannatama. Valu võib tõlgendada erinevat moodi ja võib tulla ükskõik millest. Valu on aga inimese elu
üle parasjagu kui neil mõlgub meeles oma noorus, mis oli kordi hullem. Õnneks leidub inimesi, kes ei pea noorust hukka läinuks ning arvavad et tänapäeva noored on väga viisakad ja abivalmid. Sellised inimesed on paljumõistvad ning avara silmaringiga, kuna nad mõistavad ja mõtlevad, et millised nad ise olid kunagi. Nad ei hinda noort tema tegude järgi, sest välimus on tihtipeale petlik. Kui tänava peal tuleb vastu mõni noor, kes on ennast punkariks teinud või ära needistanud, siis ei saa kohe öelda, et tegemist on mõnda sorti kaabaka või pätiga. Äkki see noor käib hoopis laulukooris laulmas või pühapäeviti kirikus või kus iganes, ning mida ma öelda tahan on see, et välimuse suhtes ei otsustata tegude üle. Noorus on avastamiste aeg. Proovitakse kõiksuguseid uusi asju, milleks on tihtipeale meelemürgid või alkohol ning olukord ei ole hulluks läinud nagu tunduda võib, sest see on asi, mis on kestnud põlvest põlve
annaabi.ee 
