Kokkuvõte:ühiskonna sektoritest, riigi institutsioonidest, klassidest ja staatustest.
a)Esimene tõlgendab kodanikuühiskonda poliitilises tähenduses. See rõhutab , et
tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel
teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse. Mitmesugused seltsid,
ametiühingud, ühistud, liidud ja rahvaalgatused pakuvad selleks häid võimalusi
b)Teine lähenemisviis peab silmas kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet.
Sellisel juhul kasutatakse tavaiselt oskussõnu mittetulundussektor või kolmas
sektor. Needaitavad paremini mõista kodanikuühiskonna paiknemist
riigivalitsemise (esimese ehk avaliku sektori) ning ärimajanduse( teise sektori )
vahel. Samamoodi nagu kodanikuühendused ei sea oma eesmärgiks võimule
tulekut, pole ka kasumi teenimine nende eesmärk.
c) Mõnikord peetakse kolmandast sektorist rääkides silmas selle koostisosi-
kodanikualgatuslikke organisatsioone. Eestis on neid kolme liiki
mittetulundusühingud(MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. MTÜ-de
annaabi.ee 
