Eneken ei taha midagi varjata enda vanemate kui ka teiste inimeste eest. Kui Eneken sellest kõigest oma isale oli rääkinud läks too näost punaseks ja oli väga raevus, isegi Neenu on vihane. Aga Ekke läheb randa, ta ei taha kedagi näha ega midagi kuulda. Ta kõnnib vihmas ega üritagi varjuda, ta peas on mõtted Enekenist. Tal on mõtted, et jätab kõik maha ja läheb siit, lapsepõlvekodust minema, jätab maha ema, Aat Elme, neebrimehe, ranna, kastani. Koju minnes küsib ema talt, et kus ta käis, kuid Ekke ei räägi temaga, ta tahab ära siit, ära Enekeni ja kõige juurest. Lõpuks kui ema pikemalt aega talle pinda käib vastab Ekke, et ta läheb ära, läheb kõigepealt Ingelandi ja võib-olla ka kaugemale, et saaks jumala eest minema. Neenu on aga seisukohal, et Ekke ei tohi ära minna, tal on juba kolm poega ära läinud, aga ekke peab raudselt koju jääma. Pärast pikka
enda vanemate kui ka teiste inimeste eest. Kui Eneken sellest kõigest oma isale oli rääkinud läks too näost punaseks ja oli väga raevus, isegi Neenu on vihane. Aga Ekke läheb randa, ta ei taha kedagi näha ega midagi kuulda. Ta kõnnib vihmas ega üritagi varjuda, ta peas on mõtted Enekenist. Tal on mõtted, et jätab kõik maha ja läheb siit, lapsepõlvekodust minema, jätab maha ema, Aat Elme, neebrimehe, ranna, kastani. Koju minnes küsib ema talt, et kus ta käis, kuid Ekke ei räägi temaga, ta tahab ära siit, ära Enekeni ja kõige juurest. Lõpuks kui ema pikemalt aega talle pinda käib vastab Ekke, et ta läheb ära, läheb kõigepealt Ingelandi ja võib- olla ka kaugemale, et saaks jumala eest minema. Neenu on aga seisukohal, et Ekke ei tohi ära minna, tal on juba kolm poega ära läinud, aga ekke peab raudselt koju jääma. Pärast pikka