Oraakel tuli vastu tahtmist lossi. Oidipus uuris ja puuris, mis tol korral juhtus, kui kuningas Laios oma elu kaotas. Tereisias esialgu keeldus vastamast, kuid hiljem pärast Oidipuse suurt pärimist tõdes oraakel, et tal ei jää muud üle, kui vastata. Ja Teresias ütles:"Siis tea: sa enda leiad tapjat otsides.". Oidipus sai maruvihaseks ja kahtlustas, et see on oraakli ja Kreoni ühine sepitsus ning et naisevend tahab talt trooni käest võtta. Oidipus neas ära isiku, kes võttis Laioselt elu. Kõike teadmata, et süüdi on ta ise.Vahepeal manitseb isegi koor Oidipust, et oraakli sõnades võis tõde peituda. Kreon räägib Oidipusele, et Laiose elu võtis mõrvarite jõuk. See viib Oidipusel kahtluse enesesüüdistuse suhtes eneselt. Koor manitseb taas Oidipust Kreoni süüdistuse pärast. Ütleb, et kui sõber ausa tõotuse on andnud, ei maksa teda otsemaid süüdistada.
tapja. Pmst siis toodi see karjane karupersest, ennem oli aga see "teine" karjane platsis, kes seletas et ta kasuisa on surnd. Lõpuks olid mõlemad karjased koos ja siis selgus ka, et Oidipus oligi paha. Pmst naine tappis ennast siis, seejärel Oidipus torkas silmad ja kolmandaks oli ILGE hala Koori ja Oidipuse poolt. Lõppes nii et hala ajal jõudis see Keros kohale ja too lubas Oidipusel oma lapsi vaadata veel ja siis saatis välja riigist. *Oidipus neas ära isa mõrvari, siis kui ta ei teadnud et ise oli see. *Kuna valitsejaid oli 3, naine aka ema, Oidipus ja Keros, siis selle ennustaja jutu peale arvas Oidipus, et Keros saatis ta, kuna tahab ise troonile. *kuskil 10+ lk. oli hala "oi miks mind kohe ei tapetud, mis ma teinud olen, olen nii paha " jms. , seda ei anna jutustada, vaid panna ainult pika hala ja elu peale mõtlemise alla. Kuningas Oidipus räägib suutmatusest määratust muuta.