st sügisks 27000-mhlin, pmislt stlstst ksnv 8. sti Tllinn lskurkrpus Tis Milmsõj lgpridil Sks rmss mindi vbthtlikult, lkõig svist mkst kätt Nõukgud kuptsini jl kgtu st, kuid järk-järgult läks Sks väjuhtus sunniviisilislt mbilistsinil. simsd vbthtlikud Sks vägds lid mtsvnnd, j nndst mdustunud üksusd. Sks sõjvägd võimu ll lid idptljnid, plitsivõimudl lid plitsiptljnid võimu ll. Sst, t vbthtlik värbmin sti SS-lginiss 1942. stl tulmusi i ndnud, sst ntsliku Sksm pliitik tkits stlstl suurt phmlt, sndti s slist sundmbilistsinidg. 1944. st 31. jnuri üldmbilistsini ttsid k sti rhvuslikud ringknnd krts Punrm nsmist. 1944. st suvl slsid mdusttud lgin j piirikitsrügmndid lhinguts Punrm vstu, nds tõhus pnus sti kitsmisss. nmik väsdst hävis sptmbris Punrm suurpltungi käigus. Kuid 1944/45. st tlvl sti sõjmstst mdusttud 20. sti SS-diviis its ptd Punrm rünnkuid. Pl Sksm
Riie tus e kohus tus Lõpe tus e ks Is la m tõs tis na is e ühis konna s kõrge s s e s e is us s e ja a ndis ta lle s e llis e d õigus e d, mille s t pa ljud e uroopla nna dki 20. s a ja ndi a lgus e s va id unis ta da võis id. Ka hjuks a ga e i ole kõik ne e d õigus e d tä na pä e va l is la mima a ilma s na is te le ta ga tud. P e a le P rohve t Muha mme di (s a ws ) s urma le vis is la m vä ga kiire s ti e da s i ja s e e e i a ndnud vä rs ke te l mos le mite l piis a va lt a e ga is la mi s e a dus t õppida ja te a dmis i kinnis ta da . S e e ga e la s id pa ljud ra hva d e da s i oma va na de kultuurita va de jä rgi ja on a ja möödude s õppinud ne id pida ma is la miks , kuigi te ge likult e i ole ne il is la miga mida gi pis tmis t.
annaabi.ee 
