VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE
Kõige silmapaistvamad pinnavormid on sügavad ja
laiad ürgorud (RaudnaViljandiTänassilma, KarksiHalliste, LoodiSinialliku jmt)
ning nende veerusid liigestavad lisaorud. Paljudes neist (Paistu Põrguorus, Tarvastu
Kullimäel, Karksis, Abja-Paluoja lähedal ja mujal) leidub aluspõhjapaljandeid.
Ürgorgudes levinud madalsoomuldi ääristab kohati lai gleimuldade riba. Võrtsjärve
madalikul ning Soomaal on valdavad järvesetetel kujunenud soo- ning glei- ja leet-
gleimullad, metsasel Navestitagusel Kõrvemaal leede-, leet-glei- ja rabamullad.
Peamiselt Siluri aluspõhjal paikneva Kolga-Jaani voorestiku ning Kesk-Eesti lavamaa
karbonaatsel moreenil kujunenud leostunud ja leetjad ning gleistunud ja gleimullad on
enamjaolt põllustatud.
Muldade kivisuse kohapealt on Viljandimaa keskel. Lääne ja Põhja-Viljandimaal on
keskmise kivisusega mullad ja Lõuna-ja Ida-Viljandimaal vähese kivisusega mullad.
Leidub ka kohti, kus kivisus on keskmisest suurem (vaata ka joonis 5 )
(entsyklopeedia
annaabi.ee 
