ÕENDUSDIAGNOOS Rühmatöö. 49aastane mees toodud kiirabiga haiglasse tänavalt. Möödujate sõnul oli kõndimise pealt seisma jäänud, veidralt häälitsenud ja vabisedes maha kukkunud. Suust eritub rohkelt verist sülge, liigutab aktiivselt kõiki jäsemeid ja tahab kuhugi minna. Verbaalset kontakti ei saa, arusaamatu hääl. RR 175/110, pulss 115, regulaarne, hingamissagedus 24, SpO2 93%. Välja näeb hoolitsemata, taskutes..
sisepiire Eestis. Algselt eraldas Põltsamaa (Mõhk)jõge ja sood mööda kulgenud piir muistset Järvat, Mõhut ja Vaigat, hiljem nii Poola ja Rootsi valdusi kui ka Eesti- ja Liivimaa kubermangu. Tänapäeval eraldab piir Jõgeva, Järva ja Lääne-Viru maakondi. Ääremaal ei kutsu looduslikud tingimused piire muutma. Praegu elab looduskaitseala lääneosas ainult 3 inimest, idaosa rabaalad on inimtühjad. Soosaartel asunud talukohad on hääbunud. Viimane perenaine lahkus Navalt 1974. aastal. Palkidest hooned hakkavad varisema, inimeste elupaiga võib ära tunda õitsva sirelipõõsa, karudest räsitud õunapuu või ammu istutatud nulgude järgi. Loodus võtab tagasi selle, mis kunagi raske tööga ülesse hariti. Luhaheinamaad on kattunud hõreda sookaasikuga, põllud metsastatud või võsastunud. Teed olid kehvad, ühendust aitasid pidada ka jõed ja taliteed. Üle Endla järve kulges Tartu-Tallinna talitee, kõrtsid olid Naval ja Haaval.