Mis mind häirib eesti ajakirjanduses?
Vastasel juhul kannatab taaskord meie endi
keelekultuur.
Minu silmis on ajakirjanduse tasakaalu kõikuma löönud ka see, et inimesed, kes antud
teemas käsitlust leiavad, ei saa võrselt sõna. Ajakirjandus saab tasakaalus olla vaid siis
kui see on erapooletu, tõele vastav ning ei püüa omakasupüüdlikult ühiskonda teatud
suunas vormida. See tähendab aga seda, et asjaga seotud osapooled võiksid võrdselt
meedias oma arvamust avaldada ning lugejad ise saaksid nautraalselt otsustada. Eriti
palju olen seda täheldanud just poliitika valdkonnas, kus mõnele erakonnale pakutakse
laialdast ja kriitikavaba katet, vastaseid kujutatakse aga hoopis negatiivselt. Seega ei jäägi
lugejal muud üle, kui nõustuda autori seisukohtadega, sest väljatoodud argumendid
toetavad, vaid üht osapoolt ning tihtilugu lugejal võib puududa teise osapoole osas vajalik
informatsioon.
Olenemata nendest kõikidest kõneainet tekitavatest asjaoludest pean ma meie
annaabi.ee 
