Keskaeg 5 -16 saj
Ruumiks on katoliikluse piir, lõplikult kujuneb välja, kui ristiusustatakse viimased
paganarahvad.
Valitsevaks majandusviisiks – naturaalmajandus. Piirkondade vahelised sidemed
puudusid.
Suursuguste germaanlaste majandites töötasid Rooma ajast säilinud orjad ja koloonid,
kellele anti kasutada väikesi maatükke. Tasuks pidid nad selle maa eest isanda juures
töötama. Pidid tasuma loonusrenti- maksma maksu oma majapidamissaaduste ja toodete
näol.
Levis nautraalmajandus: põllumajandussaadusi ei toodetud enam müügiks vaid tarbiti
kohapeal. Enamik tarbeesemeid valmistati samuti kohapeal.
Hääbus antiikne linnakultuur. Linnad kannatasid germaanlaste rüüsteretkede ajal enim.
Antiiksed linnad ja tsivilisatsioon jäid püsima Ida-Rooma riigis e Bütsantsis.
Ladina keel jäi püsima kogu keskaja vältel. Ladina keelt kasutati kirikutes, kloostrites,
kohtutes, diplomaatias. Ka suur osa raamatuid ja käsikirju pandi kirja ladina keeles.
FRANGI RIIGI TEKE 496.a
annaabi.ee 
