Üheks viisiks sai inkvisitsioon, mis sai alguse 13. sajandil paavst Gregorius IX poolt, et välja selgitada ketsereid ning neid tagasi katoliku kiriku poolele tuua. Juhul, kui ketserid ei palunud andeks ega pöördunud katoliku kiriku rüppe, ootas neid kas vanglakaristus või surmanuhtlus. See kõik aga ei peatanud ketserluse tormilist edu Euroopas. Erinevate riikide majandusliku tõusu tõttu tõusis ka inimeste eneseteadvus. Kisendav ebaõiglus tööd rabavate inimeste ning elu nautivate vaimulike vahel soodustas protestantismi kasvu ja reformatsiooni vajadust. Reformatsioon ehk usupuhastus- ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde. Algas aeg, mil katolik kirik hakkas kiiresti oma mõjuvõimu kaotama. Näiteks Saksamaal, vaatamata vastureformatsioonile, mille käigus taaselustati inkvisitsioon, oli luterlus saavutanud suure populaarsuse.
Ja säärases teadmatuses on mõistlik kindlustada igasuguseks sundmatuks tegutsemiseks vajalik vabadus kõigile seda potentsiaalselt kasulikult rakendavatele isikutel, sest nende üksikute isikute omandatud teadmised muutuvad tahes-tahtmata viimaks kättesaadavaks, ja osutuvad sellega kasulikuks kõigile ühiskonnaliikmetele. Ühiskonna üldine progress saab kokkuvõttes võimalikuks just tänu teatud individuaalset vabadust ja privileege nautivate isikute eksperimentide kaudu avastatud uutele teadmistele. Viimaks on võimalik öelda, et inimelu arengu võtmeks on Hayeki nägemuses üheainsa printsiibi järgmine, milleks on individuaalse vabaduse kindlustamine. Sunnivõim on Hayeki kohaselt väär peaasjalikult seetõttu, et piirates just seda sama tähelepanu keskmes olevat isikute vabadust, takistab see indiviididel panustamast ühiskondlikku hüvangusse. Üldise hüve saavutamist ei toeta