9. iseloomusta hämarikku. Valgustus väheneb päikeseketta lähenemisega horisondile, kuid ei puudu täiesti ka siis, kui Päike juba loojub või ei ole veel tõusnud. Seda aega, kui päikeseketas asub kuni 18 kraadi allpool horisonti, nimetatakse hämarikuks ja valgustatus tekib siis kiirguse hajumisest atmosfääri kõrgemates kihtides, mida päikesekiired veel valgustavad. Eristatakse kolme faasi: tsiviilne, nautiline ja astronoomiline hämarik. 10. mida mõistetakse päikesepaiste kestusena? Päikesepaiste võimalik kestus mingis kohas on ajavahemik, mille jooksul päikeseketta ülemine serv asub ülevalpool horisonti. See on aeg, mille jooksul päikese otsene kiirgus jõuaks aluspinnale juhul, kui poleks pilvi, udu või tugevat sompa. 11. milline on tegeliku ja võimaliku päikesepaistuse kestuse suhe Eestis?
Päikesekiirguse ja õhutemperatuuri suured sessoonsed kõikumised. Päike liigub suhteliselt madalal taevavõlvil, pikk valge aeg suvel ja lühike valge aeg talvel. Päikese liikumistee lõikumine horisondiga väikese nurga all, videvik suhteliselt pikk. Meil ei ole polaarpäeva ega ööd. Tallinnas pikimal päeval 19 tundi, lühim 6 tundi. Mida põhja poole, seda valgemad ööd. Valgete ööde võimalus 60,5 kraadi Valged ööd: · Tiviilne valge öö · Nautiline valge öö Eestis väga selgelt olemas. Nautiliseks nimetatakse meresõidus on vaja sellist hämarikku, kus on horisonti näha ja see on just sobiv aeg määramiseks. Põhjanael paistab Eestile 50ndal kraadil. · Astronoomiline valge öö · Polaarpäev Eestis on kasutusel Ida-Euroopa aeg, kust lisame 2 tundi juurde maailmaajale, suvel +3. Ka Venemaal kasutati suveaega, kuid siis mindi üle ühtlasele Moskva ajale. Eesti asub paljude erinevate nähtuste piiril
annaabi.ee 
