Kuradi mitu nägu
Kuradi tegevust võiks pidada isegi austuseks inimkonna vastu. Me
oleme väärt suunamist tõe ja eneseteostuse poole ning samaaegselt teelt
eksitamist. Viimane näitab, et keegi usub meie võimesse leida ise õige rada.
Nii nendib Goethe, et kuigi inimene võib algul liikuda vales suunas, sunnib
miski teda ikka valguse poole püüdlema. Saatan ei saa takistada tugevat
indiviidi, kes otsib kindlameelselt elu väärtusi.
Bulgakov ja Goethe kujutavad saatanat nautijana, kes õpetab
inimest tundma rõõmu elu lihtsatest pisiasjadest. Samas on kurat ülimalt
silmakirjalik, sest ta teab, et õnnelikuks nii ei saa. Nii Wolandit kui
Mefistofelest võib võrrelda inimesega, kes sisimas samuti enda eksitust
aimab. Miks ei sunni saatan inimkonda omaks võtma, et õndsaks saab vaid
luues?
Ei saa unustada, et kuradi põhiomaduseks osutub
omakasupüüdlikkus. Mefistofeles soovib tõestada jumalale enda üleolekut