Okeaania riikide teke
halvad majandusolud (v.a. Nauru) ja nad olid peale iseseisvust tihti sõltuvad oma endisest
emariigist (parimaks näiteks võiks lugeda Samoa). Samuti oli paljudel saartel ka enne
koloniaalvõimu kohalikud hõimupealikud ja kindel hierarhia, mis tihti säilis ka peale
iseseisvumist.
Okeaania riikide puhul oli iseseisvumiseks alati mingi tõuge, mis viis rahva rahulolematuseni
vana korra vastu ja tekitas neil iseseisvumissoovi. Samoa jaoks oli need kodusõjad, Naurule
fosforiidikaevandamine, Vanuatule Walter Lini Rahvuslik partei, Tuvalu kohalik omavalitsus
ning Paapua Uus-Guineal ja Saalomoni saartel okupatsioonid. See aga ei tähendanud, et
omariiklus tuli rahulikult, Vanuatu näitest on hästi näha, et emamaad soovisid säilitada oma
võimu endistes kolooniates, seda oli märgata ka teiste riikide puhul. Sellest hoolimata jätkub
Okeaania territooriumite ja sõltlasmaade iseseisvumine (ja selle ihaldamine). Viimaseks