Friedebert Tuglas
"Taevased ratsanikud". Vana türklane teenib raha tänavatel ahvi tantsitamisega.
Vilepuhujaks on alaarenenud poiss nimega Bova. Ühel ööhakul kägistab näljane
Bova magava türklase, võtab tema raha, sööb arutult ja proovib ära ka teised
üldtuntud naudingud.Hommikuks on raha otsas. Bova tuleb tagasi ja vajub unne. Ahv,
jäljendades süüdimatult poisi tegu, tapab nüüd omakorda tema. Novelli
kompositsiooni peetakse matemaatiliselt täiuslikuks.
Hoolimatu naudiskleja klammerdub hetkesse. See on mentaliteet, millel puudub
tulevikumõõde. Pimesi tegutsedes lõpetatakse katastroofiga. Kahtlemata sobib ahv
hästi inimese asemele või kõrvale seda eluhoiakut esindama, loomtegelaste käitumine
novellides "Popi ja Huhuu" ja "Taevased ratsanikud" kujutab endast
inimtegevuse analoogi. Ahv ja Bova on nagu kaksikvennad. Tuglase-taolisele
kirjanikule osutub groteskselt inimesega sarnanev ahv pealegi tänuväärseks
modelliks
annaabi.ee 
