Kantaadi tekstideks on 13. sajandi rändnäitlejate, üliõpilaste ning vaimulike kirjutatud ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid. Kogumikus leidub lembelaule, satiirilisi laule ja joogilaule, millest helilooja valis kakskümmend neli ning grupeeris need vastavalt teemadele – vein ja meelelahutus, looduse ja kevade ülistamine ning armastus. Kõiki osi ühendab inimesest sõltumatu ja katkematult pöörlev saatuseratas. Lihtsatest rõõmudest, elust ja naudinguist jutustav teos on ülistuslaul elule tema värvikais vormides ning igaveses ringkäigus. Lisaks on Orff kirjutanud muinasjuttooperid "Kuu" (1939) ja "Tark naine" (1943), muusikalise tausta tragöödiale "Antigone" (1949), muusika Shakespeare'i komöödiale "Suveöö unenägu" (1964) ning ooperi või (autori enda määratluse järgi) muusikalise etenduse "Aegade lõpu komöödia" (1972). Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Orff' 2. https://www.google.ee/webhp?
Kantaadi tekstideks on 13. sajandi rändnäitlejate, üliõpilaste ning vaimulike kirjutatud ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid. Kogumikus leidub lembelaule, satiirilisi laule ja joogilaule, millest helilooja valis kakskümmend neli ning grupeeris need vastavalt teemadele – vein ja meelelahutus, looduse ja kevade ülistamine ning armastus. Kõiki osi ühendab inimesest sõltumatu ja katkematult pöörlev saatuseratas. Lihtsatest rõõmudest, elust ja naudinguist jutustav teos on ülistuslaul elule tema värvikais vormides ning igaveses ringkäigus. Lisaks on Orff kirjutanud muinasjuttooperid "Kuu" (1939) ja "Tark naine" (1943), muusikalise tausta tragöödiale "Antigone" (1949), muusika Shakespeare'i komöödiale "Suveöö unenägu" (1964) ning ooperi või (autori enda määratluse järgi) muusikalise etenduse "Aegade lõpu komöödia" (1972). Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Orff' 2. https://www.google.ee/webhp?
puuduvad, näha tõendit, et need pole hüved. (15) Lisa siinkohal, et paljugi sellest, mis tahab olla hüve, saab loomadele osaks suuremal määral kui inimestele. Toitu neelavad nad aplamalt, armunauding neid nõnda ei rammesta, nende jõuvarudele on omane suurem ja ühtlasem vastupidavus. Sellest järelduks, et nad on inimesest palju õnnelikumad. Sest nende elu möödub vabana kõlvatusest ja pettusest. Nad tunnevad rõõmu naudinguist, mis saavad neile osaks suuremal määral ja kergesti, sest mingit häbi või hilisema kahetsuse hirmu nad ei tunne. (16) Kaalu niisiis, kas tuleb seda nimetada hüveks, mille poolest inimene ületab jumala. Ülimat hüvet me haldame vaimus; ta kaotab oma väärtuse, kui meie parimast osast halvimasse siirdub, kandudes üle meeltele, mis mõistuseta loomadel on liikuvamad. Meie õnne tippu ei tohi jätta liha hooleks. Tõelised
annaabi.ee 
