Seneca moraalikirjad Luciliusele
kõhklete ütlemast, et inimesel on hea, kui ta suulael on hea? Ja säärase, kelle jaoks ülim hüve seisneb
lõhnades, värvides ja helides, arvad sina, ma ei ütlegi meeste, vaid inimeste hulka? Kasigu ta sellest
kauneimate ja jumalaist järgmiste olendite hulgast, ühinegu söödast rõõmu tundva mõistuseta loomaga!
(8) Hinge mõistuseta osal on kaks osa: üks vahva, auahne, taltsutamatu, kirgedes paiknev, teine madal,
lõtv, naudinguile andunud; tolle ohjeldamatu, kuid parema, igatahes vahvama ja meheväärsema nad
hülgavad, teist seevastu, jõuetut ja kõlvatut, peavad nad õnneliku elu jaoks hädavajalikuks. (9) Käskides
mõistusel teda orjata, on nad üllaima olendi ülima hüve muutnud madalaks ja väärituks, pealegi veel
segaloomuliseks, koletuks ja erinevaist ning halvasti ühtuvaist osadest koosnevaks. Sest, nagu ütleb
meie Vergilius, Scylla
pealt oli kuis inimlaps ja kauni rinnaga neitsi