Kuldse kolmiku panus Eesti kultuurilukku.
Huvitaval kombel aga ei sõitnud noor Laikmaa nüüd tagasi Düsseldorfi, vaid jäi ligi
pooleteiseks aastaks kodutallu. Talle meeldis rahva seas ringi liikuda ja tegelda mitmesuguste
kultuurielu puudutavate asjadega. Näiteks käis ta Jakob Hurdale ja Jaan Jungile rahvaluulet
kogumas ja kirjutas ajalehtedele artikleid.
1896. a. kevadtalvel sõitis Ants tagasi Düsseldorfi. Seal võeti ta uuesti akadeemia õpilaste
nimekirja, sedapuhku järguke kõrgemal - natuurklassis. Tööd elava modelliga oli ta ammugi
igatsenud ja tema juhendajateks oli nüüd akadeemia paremik. Üsna pea jõudis ta järeldusele,
et on akadeemiast saanud peamise, mis tema jaoks sealt saada oli ja et otsiv ning katsetav
inimene võib omal käel töötades sama hästi või ehk pareminigi kunstis enese tee leida-
Märtsis 1897 lahkus lõplikult akadeemiast, üüris endale ateljee ning alustas tööd
vabakutselise kunstnikuna. Peale akadeemiast lahkumist ei muutunud Laikmaa eraklikuks