Friedrich Willhelm Joseph Schelling
avalikkuses oli "kriitiline filosoofia" ja Fichte filosoofial "teadusõpetus". Tema
natuurfilosoofia arengut võib jagada kolme faasi. Varajastes teostes esitab ta seda
filosoofia osa Fichte transtsendentaalfilosoofia (nagu Schelling seda eelistab nimetada)
täiendusena. Ka Fichte oli natuurfilosoofiat oma süsteemi raames võimalikuks pidanud,
kuigi teda ennast huvitasid enam teadmise põhjendamise ja praktilise filosoofia
küsimused. Nii olid Schellingi natuurfilosoofiale pühendatud teosed esialgu mõistetavad
Fichte teadusfilosoofia süsteemi täiendamisena sellesse jäänud lünkade läbitöötamise
kaudu. Seetõttu ei oleks Schellingi natuurfilosoofia iseendast pidanud kahe mõtleja vahel
arusaamade lahknemist põhjustama.
Probleemiks sai natuurfilosoofia ja transtsendentaalfilosoofia vahekord.
Schellingi natuurfilosoofiliste vaadete arengus rohkenevad aja möödudes üha enam
annaabi.ee 
