Eesti pulmatraditsioonid
Vahest sai kielatud ära, et
läheb tüliks. Minu pulmaski oli Jumindal.“ See on näide traditsioonilisest visadusest.
Sõimamise vajadus koos naiseröööviga on ammu kadunud ja ega paljud õletajad teagi, kust
need kombed pärit on. Ja isegi tüli võimalust trotsides täidetakse vanu kombeid.
3.6 Naiseostu ajaloost
Naiseröövi järkjärguline asendumine ostuga võis toimuda ehk meie ajaarvamise eelsetel
sajanditel. Tasu naise eest oli põhiliselt naturas –härjad, hobused jne., aga samuti ka rahas.
Müüjaks võis peale isa olla ka vend. Mitmetel hõimurahvastel –mordvalastel, udmurtidel jt.
Tuli naiseostu ette veel käesoleval sajandil. Amuuri-äärseil mandžurahvastel maksnud
keskmine pruut 1912. a. Lopatini andmeil 250 rubla (s.o. ca 15 ämbrit viina).
Mõnikord kasutati ka nn. proovabielu, kus täistasu maksti allaes hea sobivuse puhul.
Käesoleval ajal on naiseost jäänud meil vaid peiu pulmakink pruudile.
annaabi.ee 
