Kordamisküsimused majandusajalugu
leedulastele. 17. sajandi algul koondus nende kätte ligi ¾ eramaadest. Pikka aega kestnud
sõdade, ikalduste ja taudide tagajärjel oli külasid, kus polnud ühtki härga ega hobust. Peaaegu
täielikult oli kadunud vabatalunike kiht, suurenenud oli aga üksjalgade osa.
Peamiseks koormiseks Poola alal oli teoorjus, andamitest oli esikohal viljamaks.
Koormised olid üldiselt raskemad eramõisates. Peale selle kasutasid
mõisnikud naturaalrendi sissenõudmisel mitmesuguseid ebaseaduslikke võtteid: rendi
määramisel arvestati maa suuremaks, vilja vastuvõtmisel ja väljaandmisel erisuguseid
kaalusid jne. Teopäevade tegemata jätmise puhul trahvisid mõisnikud talupoegi vilja või
looma äravõtmisega. Trahviti ka ihunuhtluse ja vanglakaristusega. Raskelt kannatasid ka
linnad. Linnades vähenes elanikkond, kaubandus ja käsitöö kängusid,
alevikud hävisid.
9. Rootsi kuningate poliitika
üsna aadlisõbralik
annaabi.ee 
