Varakeskaegne Euroopa – kas ühiskonna areng või langus?
Olukord halvenes, kui araablased vallutasid
Põhja-Aafrika ja Hispaania. Lõuna-Euroopa linna hakkasid üha sagedamini ründama
saratseeni piraadid. Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati.
Siiski püsis hulk Lõuna-Euroopa linnu oluliste keskustena kogu varakeskaja jooksul. Seevastu
põhjapool suri linnaelu varakeskajal peaaegu välja.
Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik. Raha kasutati üha vähem. Lääne-
Euroopas pääses domineerima naturaalmajadus: kõik eluks vajaliku valmistasid kohalikud
talupojad või õlikute kodades tegutsevad käsitöölised. Kaubeldi vaid ülikute jaoks hangitud
idamaiste esemetega.
Varakeskaja jooksul asendus Rooma keiririigi aegne riigiametnikele tuginev
võimukorraldus isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva
feodaalkorraga. 8 sajandil viis Karl Martell süsteemi kindlamale alusele.
Feodaalkorra kujunemise paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna tekkimine.