Robert Houdin - uurimustöö
1.3. Renessanss
Veidi vabamalt said hingata 16. sajandi illusionistid. Selle sajandi teisel poolel sai
alguse suur pööre ajaloos, mida on hakatud renessanssiks kutsuma. Kokku varises
seni kõigutamatult seisnud kiriklik võim ning austuse objektiks tõusis antiikaja
kultuur. Suurenes inimeste huvi teaduse ja neid ümbritseva maailma vastu, pea igaüks
tahtis midagi avastada või leiutada.
Muutused puudutasid ka mustkunsti, tekkis uus illusionismi alaliik, naturaalmaagia.
Selle viljelejad demonstreerisid trikke kui füüsika, keemia ning matemaatika katseid,
eraldades need seni valitsenud ,,jumaliku (või pigem saatanliku) ime" olemusest.
Inimeste muutnud väärtushinnangutele vaatamata oli ebausk visa kaduma. Kuni 18.
sajandi lõpuni anti välja ,,nõiaraamatuid", milles seisis mustvalgel kogu tolle aja
illusionistide repertuaar kõrvuti mitmete imerohtude valmistamise retseptide ning
nõiasõnadega.
Alles 18. sajandi lõpul, 1771