11. Mida tähendab väide, et keskaegne ühiskond oli agraarühiskond? Iseloomusta talupoegade sotsiaalset liigitust. Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 15. sajandil? Põhiline osa rahvastikust elas maal, kus tegeleti karjakasvatusega ja põllutööga - maa oli peamine väärtus. Jagunesid viieks: Maavabad (kõrgeim kiht); vabad talupojad (tasusid koormiseid raharendiga, teotööst vabastatud); adratalupojad (kõige suurem kiht, tasusid teotööga, naturaalandamite ja raharendiga); üksjalad (oli antud uudismaa ülesharimiseks, koormised väikesed); sulasrahvas (maaomanditeta talupojad, leidsid teenistust suurematest taludes). 15. sajandil algas talupoegade ulatuslik karistamine, naturaalandamite pidev suurendamine, teoorjuse osatähtsus kasvas, mõisate rajamine, ühesõnaga elu muutus sitaks. 12. Iseloomusta lühidalt linnade õiguskorraldust (linnaõigus, kodanikud, valitsemine). Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus?
- osa kloostreid linnades suleti. Põhjused-ilmalikud valitsejad himustasid kiriku varandust ja maid. Taotleti sügavaid vaimulikke muudatusi. 2) Rae ül-linna sissetulekute,heakorra ja kindlustamise eest hool. Pidi rakendama abinõusid käsitöö ja kaubanduse soodustamiseks,kaitsma linna huve. Muut. Talup.õiguslikus ja maj. olukorras:teotöö,mõisate raj. ja nende arvu pidev kasv, vaj. Teravilja järele,naturaalandamite suurenemine,raharendi keht. Talup.vastupanu-esitati kaebusi mõisnike peale,ei täidetud koormisi,asuti elama mujale,hakati vastu mõisasundijaile. Linnade valitsemine:9 linna,14 alevit, . Nende muutumist linnadeks takistas väikesearvuline sakslastest elanikkond ning seniste linnade vastuseis, sest linnaõiguse omamisega kaasnesid mitmed peamiselt kaubanduslikud privileegid, millest ei tahetud loobuda.Kaubandus/käsit: kaub.-enamuse sisseveetavast kaubast mood. Tooraine
See aeg sisaldas endas palju sündmusi, nii häid kui ka halbu. Rootsi ajast on räägitud justkui heast ajast, kuid sellele ei saa minu meelest otseselt vastata. Kui mõisad redukteeriti ehk vabastati riigi kätte läinud mõisade talupojad pärisorjusest, siis vaatamata sellele, et see muutis talupoegade tingimusi teatud määral paremaks, kaasnes sellega ka halba. Kui enne oli talupoegade kohustusteks abiteod, mis olid erinevad hooajalised tööd, rahalised koormised, naturaalandamite loovutamine mõisnikele ja nad olid sunnismaised, siis peale reduktsiooni nende õigusi suurendati. Vaatamata sellele, et alguses said talupojad vakuraamatu abil mõisniku peale kaevata, maksid hiljem mõisnikud riigile selle eest, et nad oleks niiöelda süüst vabad ning seetõttu jäid ka talupjad enamasti süüdlasteks. Seega eksisteeris ka korruptsioon, mis talupoegade suhtes oli väga ebaaus. Suur roll oli usul, nimelt luteri usul. Kõik teised usud ning tõekspidamised olid
- Jüriöö ülestõusu mahasurumisele järgnes eesti talupoegade ulatuslik karistamine. - Mõisate rajamine ja nende arvu pidev kasv (16.saj. ~500 tk.). - Kasvav vajadus teravilja järele Euroopas põhjustas mõisapõldude laiendamist, et suurendada vilja väljavedu. - Teotöö (teoorjuse) pidev osatähtsuse kasv talupoegadede koormiste hulgas seoses mõisapõldude laiendamisega. - Naturaalandamite pidev suurendamine, mida soodustasid eriti teravilja kõrged hinnad. - Raharendi kehtestamine alates 15.sajandist ning selle pidev osatähtsuse kasv. 15.saj. lõpuks oli enamus talupoegi Eestis pärisorjastatud ja sunnismaised! · Kaubandus: Keskaegsed linnad olid eelkõige kaubanduse ja käsitöö keskused. Eesti linnade olulisus ja jõukus tulenes suuresti heast geograafilisest asendist, sest asuti oluliste ida-lääne suunaliste kaubateede ääres Venemaa ja
annaabi.ee 
