Läti ajalugu
lähemale.
Talurahvas
Juurde voolu ei tulnud, kohalik loomulik iive, erinevalt linnadesse kuhu toodi kaupmehi ja
käsitöölisi , maal sellist asju ei toimund.Puudusid soodsad olud et talurahvas saksamaalt liivimaale
ümber asuks. Lepingutega ,Läti hõimud kohustusid vastu võtma ristisus, muusosas säilis senine
ühiskondlik korraldus, senini tavaõigus ja kohtumõistmise tavad. Kohustus pidada ülal preestreid ja
kohalikke linnusesse asunud sõjasalka. Maksud naturaalandami kujul moodustasid 1/10 kogu
piirkonnast saadud saagist kümnis, olid kohustatud ehitada kirkuid, kivilinnuseid ja osalema
sõjakäigus. Kindlasti maksti makse ka varem kas oma kohaliku vanema ülalpidamiseks, kohaliku
linnuste ehitamisel jne.
Vasallid muutusid senisest paiknevaks. Sõjakäigud jäi harvemaks, hakkasid huvitama muudest
küsimustest kui vaid sõjalisest. Rikastumis allikad olid neil varem sõjalistele värkidele, said aru et
rikkam on rikastuda kauplemisega