Üksikvanema plussid ja miinused
pidi mind ju nüüd üksinda kasvatama ja isa poolt ei olnud mingit toetust.
Kuid suure tahtmise juures on kõik võimalik, ema oli mul väga tubli ja kogu suguvõsa oli ka väga
toetav ja saime üheskoos raskustest üle. Loomulikult mulle, kui väikesele lasteaialapsele olid pisaraid
täis päevad isadepäevad ja sellised suurüritused, kus teistel lastel olid ema ja isa seljataga, kuid minu
ema oli nii tubli ja tugev, et kokkuvõttes natuisime neid aegu, kus pea 8 aastat elasime täiesti
kahekesi, see aeg oli kindlasti raske minu emale, aga kahekesi olles valitses meie kodus kodurahu.
See, et me emaga kahekesi oleme elanud on meid lausa lahutamatuteks muutnud, meie niigi tugev
side tugevnes sellega veelgi, et pidime kahekesi hakkama saama. Kuigi Lahkuminekuga saime tagasi
oma kodurahu ei oled see ka ainult positiivne,nüüd tagantjärele lapsepõlvele mõeldes mõistsin seda,