Hitleri abilised
vagatsejaid raamatuid, sünagooge ja tagatipuks inimesi põletama. Mehe taparelvaks olid sõnad. Kui
vaadelda Hitleri võimu kui segu võrgutamisest ja vägivallast, jääb Goebbelsile võrgutaja roll.
Kaasaegsetele mõjus ta ühteaegu eemaletõukavalt ja ligitõmbavalt. Oma sõnarohke ilukõne,
kibedamaigulise küünilisuse ja võimega kõrvalseisjate usku, vihkamist ja andumust oma huvides
rakendada, oli võrgutajast Goebbels natsivalitsuse keskpärasest massist peajagu üle.
Goebbels kaldus äärmustesse: tema nutulisus ei välistanud kaledust, enesehaletsus iseenese
isikule esitatavaid kõrgeid nõudmisi. Mehe võitlev temperament vaheldus lootusetu letargiaga ja
alaväärsuskompleks kõrgendatud enesehinnanguga; lunastuse otsimine kaasnes hävitamistahtega.
Tema kõigutamatu usu vundamendiks oli vanemate sügav usklikkus. Goebbelsi piiramatu auahnuse