Pärast esimest maailmasõda kuni kahe maailmasõja vaheline aeg
Kodanlikud ringkonnad
ettevõtjad, maaomanikud hakkasid toetama natsionaalsotsialiste. Toetus tähendas seda, et neile
anti raha, et nad saaks teha oma propagandat. Demokraatilkel valismistel oli natsionaalsotsialistide
kõrgaeg 1932 juuli, kuid nad ei saanud enamust.
Hitler sai kantsleriks 30. jaanuar 1933, ametisse nimetas ta president Hindenburg. Ametisse
nimetatud valitsus ei koosnenud 100% natsidest 11 valitsuse likmest olid ainult 3 natsi, üks neist
oli Hitler. Valitsus hakkas natsistuma, liikmed astusid parteisse. Esimene, mida valitsus tegi, oli
kommunistide-vastane kampaania. Riigipäeva hoone Berliinis läks salapärastel asjaoludel põlema
ning sealt lähistelt leiti üks kommunist loodi seos. Üle Saksamaa arreteeriti üle 10 000
kommunisti. Parlament andis valitsusele erakorralised volitused. Vahepeal toimusid uued riigipäeva
valimised, ning ehkki seal olid ka kommunistid, nad arreteeriti ja kommunistlik partei keelati. Edasi
keelustati kõik parteid peale NSDAP