Teist maailmasõda nimetatakse Totaalseks sõjaks, sest tegemist oli sõjaga, kus toimus rekordiliselt hukkamisi, lepingute murdmisi ja sellega oli seotud praktiliselt terve maailm. Saksamaa ja NSV Liidu aladel toimus hulgaliselt tapmisi, vangistamisi, küüditamisi. Eriti kiusati taga juute, kes saadeti koonduslaagritesse, kus sai surma vähemalt 12 miljonit inimest. Massilist juutide hukkamist nimetatakse holokaustiks. Pärast sõda toimus Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle. 24 natsistlikku sõjategelast karistati. 12 nendest mõisteti surma, teised said pikaajalised vanglakaristused. Selle kohtuprotsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist. Minule jääb õhku küsimus, miks ei mõisteta kommunismi hukka? Nürnbergi kohtuotsusest jääb mulje nagu oleks Saksamaa selle sõjaga alustanud, kuigi oleks nagu unustatud, et NSV Liit tegi Saksamaaga alguses koostööd. Jääb vaid loota, et III maailmasõda
liidripositsioonil. Esialgu ei kuulunud ÜRO-sse, sest rahuleping sõlmimata. · Revansismi vältimine Saksamaal: Selleks, et vältida Natsi-Saksamaa taolise süsteemi taastekkimist ning revansismiideid maha suruda, on SLV-s: · Saksa rahva süüdi tunnistatud sõjakuritegudes. Selle pärast lasub sakslastel kollektiivne vastutus natsikuritegude eest. · range tsensuur (keelatud on kasutada sõnu Reich, Großdeutschland e. Suur- Saksamaa jm. natsistlikku terminoloogiat). · keelatud on organisatsioonid ja parteid, mis kasutavad natsi- loosungeid ja põhimõtteid (denatsifitseerimine oli Potsdami konverentsi nõue). · kahjutasude maksmine natsismiohvritele (näiteks juutidele). · leppimine Prantsusmaaga (1870.a.-1945.a. peeti Prantsusmaaga 3 sõda)- 1963.a. sõlmiti Saksa-Prantsuse koostööleping. · Idapoliitika e. suhted Saksamaa Demokraatliku Vabariigiga (SDV-ga):
annaabi.ee 
