1918-12.11.1918)Peaminister (12.11.1918 -08.05.1919)Riigivanem (25.01.1921 -21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924, 12.02.1931 -19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934) Peaminister riigivanema ülesannetes (24.01.1934 -03.09.1937) Riigihoidja (03.09.1937-24.04. 1938 )Vabariigi President(24.04.1938-17.06. 1940) 34. autoritaarne kord. E.Vabadussõjalaste liit- Vabadussõja veteranide liit, mis sekkus poliitikasse suure majanduskriisi ajal. 1920. Kommunistlik venem. 23. Eesti-Läti kaitseliiduleping 30. Venem. Natsislik Saksam.32 mitte kallaletungiv leping Venem.39, sama mis 32, Saksam. Neutraliteet- avalikult ei eelistata siirriike. Lepituspoliitika- vastastikku abistamise lepingud. Rahvaharidus- Eesti keelse Tartu ülikooli avamine, kõrgharidus-Tartu ülikool, kõrgemad muusika kõrgkoolid. Teadus-ülemaailmne tuntus teadlaste. Kirjanuds-entsüklopeedia avamine. Luule-rühmitused Siuru ja trbujad.Kergemuusika-üldlaulupidu. Kunst-Tartus(Pauaseühing)Teater-Tln Estonia. Sport- k.Palusalu(Berliin) OM 2 kulda
3. Täida lüngad Tartu rahu sõlmiti 2.veebruaril 1920. Aastal, Eesti ja Venemaa vahel. Viimane tõotas tunnustada Eesti iseseisvust ja loobuda igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Määrati kindlaks vaherahu Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. 9B.Eesti välispoliitika 1920.-1930. Aastail Õpik 1. Millised suurriigid kujunesid Eesti iseseisvuse ohuallikaiks? Miks? Kommunistlik Venemaa ja Natsislik Saksamaa. Kuna need olid tol ajal kõige võimsamad riigid. 2. Miks ei õnnestunud Balti liidu loomine? 14 Kuna Balti riikidel olid omavahelised vastuolud ja Venemaa ei pooldanud seda. 3. Millistele suurvõimudele tegi panuse Eesti välispoliitika 1920. Aastatel? Enamasti Saksamaale, sest Eesti-Saksa vastuolud asendusid peagi tihenevate majandus- ja kultuurisidemetega. Venemaaga suhtlemises saavutati vähe, ehkki
annaabi.ee 
