Saksa okupatsioon
okupatsioonivõimude käsul laiali. Seejärel liitus umbes 44 000 meest vabatahtlikul relvastatud
organisatsiooniga Omakaitse, mis asendas kaitseliitu ning oli mõeldud Eesti puhastamiseks
Punaarmee riismetest ja sõjaliselt oluliste objektide valvamiseks. Peagi hakati sakslaste korraldusel
formeerima uusi vabatahtlikest koosnevaid väeosi idapataljone ja politseipataljone.
Kättemaksusoov punasel aastal kogetud kannatuste eest tõi kokku umbes 10 000 vabatahtlikku,
kuid lähem tutvus natsireziimiga vähendas nende arvu tunduvalt. Augustis 1942 kuulutati välja
Eesti SS-leegioni asutamine. See ei osutunud kuigi populaarseks, sest eestlased olid selleks ajaks
sakslaste poliitikas sügavalt pettunud. Kuna vabatahtlike värbamine ähvardas läbi kukkuda,
kuulutas Eesti Omavalitsus märtsis 1943 välja noormeeste sundvärbamise ning sama aasta lõpul
osalise sundmobilisatsiooni. Sundvärbamise ja mobilisatsiooni tulemusena kasvas leegionäride arv