Eksami küsimused
muutus natsionalismiideoloogia Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoi sõdade
perioodil, kui oli kõigutatud feodaalühiskonna pärand Euroopas, mis viis selle lõplikule
lagunemisele. Rahvusideoloogia mõjul ilmus 19.sajandil rahvusvahelisse õigusesse
põhimõte rahvuslikust enesemääramisest. Eestis tekkis rahvusideoloogia rahvuslikul
ärkamisajal 1860.aastail. Jälgides neid protsesse mujal maailmas, kordas Eesti rahvusliku
liikumise üks juhtfiguure, Jakob Hurt, mõtet, et igal natsioonil on loomulik ja jumalik
õigus eksisteerida ning oma rahvast välja arendada ikka täiuslikumate avalduskujudeni.
Nende pingutuste tulemuseks Eestis oli rahvusriigi tekkimine aastail 1917-1920.
Rahvusideoloogia poliitilise doktriinina toetub seisukohale, et riikliku organisatsiooni
loomulikuks aluseks on etniline ühtsus, rahvas. Teine oluline element
rahvuslusideoloogias on idee rahva suveräänsusest. Rahvast, kellel on tekkinud ühine
tahe ja eneseteadvus juba 18