AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED
rahvuselisus oli iseendast selle lagunemise objektiivne eeldus ning ainult tugeva
tsentriga unitaarriigina sai see koos püsida. Unitarismist järkjärguline taganemine
algas juba Hruštšovi “rahvaste sõpruse” poliitikast, mis lasi ohjad lõdvemaks ja
viis natsionalismi tugevnemisele ning kohalike natsionaalpoliitiliste eliitide tekki-
misele. Need kontrollisid varimajandust ja muutusid autonoomseks poliitiliseks
jõuks. Rahvuslik parteinomenklatuur oli Andropovi-järgsel ajal riikliku natsiona-
lismi allikaks. Liidu administratiiv-territoriaalne korraldus rahvusliku printsiibi
alusel võis teatud tingimustes saada lagunemise detonaatoriks. Gorbatšovi detsent-
raliseerimise ja föderaliseerimise poliitika hävitas nõukogude unitarismi. Kohalik
korrumpeerunud etnoeliit ja klannid, keda toetas Jeltsin Gorbatšovi vastu, hak-
kasid kontrollima riigivara. Vabariikide elanikkond, v.a lääne rahadest elavad
baltlased, sattus vaesusse ja õigusetusse