Lühiuurimus: Argentiina
terroristliku diktatuuri. Ka presidentide A. P. Justo (1932-38), R. M. Ortizi (1938-42) ja R. S.
Castolli (1942-43) ajal kontrollis armee poliit. elu; Argentina muutus saksa fasistide
peamiseks tegevusbaasiks Ladina Ameerikas. II Maailmasõjas säilitas Argentiina
teljeriikidele kasuliku erapooletuse ja kuulutas alles märtsis 1945 Saksamaale ja Jaapanile
sõja. 1943. a. Profasistliku juunipöörde tagajärjel saavutas 1945 ainuvõimu J. D. Peron.
Presidendina kehtestas ta 1946 sõjalis-natsiolistliku diktatuuri, mida iseloomustas riigikapitali
sektori tugevdamine. 1950. a-te majanduslikud raskused aitasid kaasa Peroni populaarsuse
vähenemisele ja ta kukutamisele 1955. 1955-58 oli võimul kindral P. Aramburu, 1958-62
leppimatute radikaalide esindaja A. Frondizi. Viimane taastas dem. Vabadused ja alustas
suhtelmist sotsiaal. Riikidega, läks aga a-st 1959 koostööle USA ja sisereaktsiooniga
(Argentiina KP keelustamine 1959), mis hõlbsustas 1962 tema kukutamist peronistide
annaabi.ee 
