8. klassi ajaloo eksam
majanduslikke vapustusi, vaid kulgeks aeglaselt, evolutsiooniliselt. Nad pooldasid tugevat
riiki ja olid vastu riigivõimu avalikule arvustamisele.
Liberalism oli esialgu suunatud vaid feodaalkorra ja piiramatu kuningavõimu vastu ning
esindas eelkõige kolmanda seisuse majandushuve. Hiljem sai sellest laiem ühiskonnakäsitlus.
Nad nõudsid sõna-, koosoleku-, ühinesmis- ja usulise vabaduse tagamist. Kõik kodanikud
pidid olema seaduse ees võrdsed.
Rahvuslus ehk natsiolismiga käis kaasas rahvusliku eneseteadvuse tõus ning mitmel pool
algas rahvuslik vabadusliikumine ja ka rahvusriikide kujunemine.
Sotsialism tahtis õiglast ühiskonnakorraldust ja kindlustada sotsiaalse võrdsuse kõigile.
Sotsialism-utopismi tulevikuühiskond pidi olema külluseühiskond, mis suudab rahuldada
kõikide vajadused ning kus sotsiaalne õigus hoiab ära ebavõrdsuse ja vaesuse. Nende vaated
olid kohati naiivsed ja teostamatud.