Bioeetika
vaheliste suhete kohta. Esile on kerkinud arusaam isikuvabaduste ja inimõiguste erilisest tähtsusest. Teedrajav
dokument on 1948. aastal vastu võetud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon, mis postuleerib muu hulgas iga
inimese võõrandamatu õiguse elule, vabadusele, isikupuutumatusele ja väärikale ning võrdsele kohtlemisele.
Kindlasti on selle dokumendi põhimõtteid kujundanud Nürnbergi protsessil rahvusvahelise üldsuse ette
jõudnudteave natsidoktorite metsikute inimkatsete kohta koonduslaagrites. Sealtpeale on järk-järgult meditsiini-
ja bioeetika alusteks muutunud isikuautonoomia, mida soovitataksee austada nii arstitöös kui ka
teadusuuringutes. Üsna pea leiutati seda tagama informeeritud nõusoleku põhimõte, mis tänapäeval on ülitähtis
teoreetilise ja praktilise bioeetika teema.
Teiseks olid möödunud sajandi teise poole bioloogia ja meditsiin väga oluliste avastuste ja rakenduste
tunnistajad
annaabi.ee 
