Kui ähvardab kas ülekuumenemine või mahajahtumine, siis ta käivitab need mehhanismid, mis seda aitavad vältida. 3) Osmootse rõhu ja janu tunde regulatsioon ehk vee- ja elektrolüütide tasakaalu regulatsioon. Selles regulatsioonis osaleb ka tagasagara .. Hüpotaalamuses on osmootse rõhu suhtes tundlikud sensori. Veri jõuab hüpotaalamuse taha ja seal olevad sensorid tunnevad ära ainete sisaldused, mis veres on ja vastavalt sellele reguleerivad osmootse rõhu. Angiotensiin 2, natriureetilised peptiidid reguleerivad janutunnet ja ka uriini teket ja väljumist. Angiotensiin 2 on ise kõige võimsam janu tekitav tunne, mis organismis tekkida saab. Natriureetilised peptiidid nõrgestavad janu teket. 4) Nälja- ja küllastustunde regulatsioon ehk toitekäitumise regulatsioon. Hüpotaalamuses asub toitekeskus. Sellel on kaks erinevat alakeskust: nälja- ja küllastuskeskus. Mõlemad kujutavad enesest närvirakkude kogumikke, mis on omavahel dendriitide kaudu ühenduses.
aktiveeritakse. Rafineeritud kontrollide süsteem, et säilitada neerude verega varustatus ja glomerulaarne funktsioon tervetes loomades. Süsteemsed faktorid – reguleerivad veremahtu ja veresoonte toonust. Mitmed hormoonid reguleerivad veresoonte toonust - angiotensiin II, aldosteroon, vasopressiin (antidiureetiline hormoon) võimendavad vee ja lahuste reabsorptsiooni neerude kaudu ja seeläbi suurendavad vere mahtu. Artiaalsed natriureetilised peptiidid – toodetakse südame arteris, põhjustab natriureesi (naatriumi raiskamist) ja diureesi (vere raiskamine) ja seega vähendavad vere mahtu. Vasopressiin ja tsirkuleerivad katehhoolamiinid võivad põhjustada süsteemset vasokonstriktsiooni ja suurendada vere rõhku. Vasokonstriktorid mõjutavad ka mesangiarakke kontraheeruma (glomeeruli sees) ja seega vähendada pinda filtratsiooniks. GFRi suurendavad ka insuliini sarnane kasvufaktor ja kõrgproteiiniga dieet.
annaabi.ee 
