besonderer Aktualität. Geschichte Um 800 n. Chr. schuf Karl der Große zwischen den Flüssen Donau und Drau die Karolingische Mark gegen die Awaren. 1945 erklärte sich Österreich wieder als selbständiger Staat (Zweite Republik), blieb jedoch zehn Jahre lang von Truppen der vier Großmächte Frankreich, Großbritannien, Sowjetunion und USA besetzt. 1955 erlangte Österreich wieder seine Souveränität. Am 26. Oktober desselben Jahres (seither Nationalfeiertag) beschloss der Nationalrat die immerwährende Neutralität Österreichs. Die 1918 gegründete Republik Österreich wurde nun zu einem Kleinstaat. 1938 wurde Österreich als erstes Land vom Deutschen Reich annektiert, wobei die Rolle des Landes und seiner Bevölkerung während dieser Zeit erst langsam aufgearbeitet wird und Bemühungen zur Restitution arisierten Vermögens, sowie zur Entschädigung der in das heutige Staatsgebiet verschleppten Zwangsarbeiter noch immer im Gang sind. Das politische System
Euroopa Konventsiooni sätted inimõiguste kaitse ja põhivabaduste küsimuses ratifitseeriti Austrias 4. novembril 1950. aastal. Austria on liitriik, mille liidumaad on Burgenland, Kärnten, Alam-Austria/Niederösterreich/, Ülem- Austria /Oberösterreich/, Salzburg, Steiermark, Tirol, Voralberg ja Viin. Samas on Viin ka Austria vabariigi pealinn. Riigi seadusandlikeks organiteks on parlamendi kaks koda -Rahvusnõukogu/Nationalrat/ ja Liidunõukogu /Bundesrat/, milledest viimase ülesandeks on esindada liidumaade huvisid. Iga liidumaa seadusandlikuks organiks on Liidupäev /Landtag/. Rahvusnõukogu 183 saadikut valib rahvas iga nelja aasta tagant, Liidupäeva liikmed valib vastavalt iga liidumaa. Liidupäevad valivad Liidunõukogu liikmed - praegusel hetkel on neid 64. Naaberriigid Austria Vabariik on maismaariik, piirnedes põhjast Saksamaa, Tsehhi ja Slovakkiaga, idast
m, on okaspuud (näiteks alpi seedermänd, kuusk ja lehis), kõrgemal aga võsapadrikud ja värvikirevad alpiaasad. [1. ] Austria mägine maastik suvisel ajal. [5. ] 10 Poliitiline süsteem Austria on parlamentaarne vabariik, mille põhialusteks on demokraatia ja võimude lahusus. Riigi kõrgeimaks esindajaks on kuueks aastaks valitav liidupresident. Seadusandlikuks organiks on kahekojaline parlament: Rahvusnõukogu (Nationalrat) ja Liidunõukogu (Bundesrat). Liiduvalitsust juhib liidukantsler. Riigiõiguslikud alused Austria põhiseadus, riigileping, neutraliteediseadus ja Euroopa Liidu liitumisakt moodustavad vabariigi riigiõiguslikud alused. Alates 1.1.1995 on Austria Euroopa Liidu(EL)liige. Liidumaad Austria koosneb üheksast liidumaast. Ka pealinn Viin on üks üheksast liidumaast. Igat liidumaad juhib liidumaa valitsus, mille eesotsas on liidumaa peaminister. [7.]
annaabi.ee 
