Näeme veel , Simon
Simon ainuke kes käe tõstis ja ta põhjendas seda sellega, et ta ei jõuagi kunagi vanaks saada,
sest ta sureb ennem ära. Klassis tekkis vaikus, sest keegi ei teadnud mida öelda. Nathan oli
isegi natuke vihane Simoni peale, et ta selle välja pidi ütlema. Vahepeal läks Simoni seisund
halvemaks ja ta pidi haiglas olema , hiljem pidid hakkama tema ema, isa ja õde teda öösel iga
kahe tunni tagant teisele küljele keerama. Raamatu lõpus suri Simon ära. Kõik klassikaaslased
tundsid Nathanile kaasa kuna ta oli tema parim sõber. Nathan väga ei nukrutsenud , ta oli ju
koguaeg teadnud, et millalgi sureb Simon ära. Ta teadis et tema elu läheb edasi , aga kahjuks
ilma Simonita.