Tõde ja Õigus II Terve tekst
"
,,Ei, ei, küsige teie," vastas Indrek.
,,Ongi mõistlikum," arvas Tigapuu. ,,Aga jäta see teietamine, sest mis teie ma veel sinule olen,
kui ma pean sulle vanamehelt linnamineku luba norima. Seda teeb ainult seltsimees, tovarists.
Sõbergi ei tee seda, ainult seltsimees, kellega jood pott õlut või viskad midagi muud. Iseasi
mõni põnlane kusagilt esimesest või teisest klassist, sellele olen ma muidugi teie. Teie ja härra
Tigapuu! Gospodin klasnõi nastavnik! Aga meie vahet on ainult üks klass. Muud kui see ladina
keel, katsu, kuidas sa sellega hakkama saad; see on nii mõnegi mehe murdnud."
Pärast lõunat muretses Tigapuu omale korrapidajaks asemiku ja ütles sellele:
,,Meie peame Paasiga linna minema, vana käskis."
Ja nad ajasid palitud selga ning kadusid, aga hoovivärava kaudu, sest Tigapuu arvates oli
nõnda lihtsam, ei torka teistele silma, ei ärata kadedust.