Tõde ja Õigus II Terve tekst
vahelt läbi läks. Kui ta jõudis tagauksest tänavale, kust lühim tee tema korterini, käisid kõik
paljaspäi ta järel. Taevas oli selge ja seal säras kuuta tumeduses musttuhat heledat tähte.
Nõnda läksidki kõik paljaste peadega säravate tähtede all. Aga Slopasev ei saanud muidu, kui
pidi rääkima oma lahkunud sõbraga Puskini suu läbi, öeldes:
,,Prostsai, moi tovarists, moi vernõi sluga,
Rasstatsja nastalo nam vremja.
Teper otdõhhai..."
Nõnda lõppes see suurelt kavatsetud ja kaua ettevalmistatud pidu, sest polnud enam ühtegi,
kes oleks tahtnud ruumi jääda, mida oli just praegu külastanud surm. Pealegi oli ju paljudel
tegemist härra Voitinski korjusega. Inimesed tõttasid siia ja sinna ja küpsuspidu oli ununenud,
nagu poleks teda üldse olnudki.
Ja imelikuna tundus peokorraldajaile, et nemad olid mõelnud kõigele, mitte aga surmale. Jah,
annaabi.ee 
