kuid sild püsis. Menai silda peetakse tolle aja üheks õnnestunumaks rippsillaks. Eesotsas Telfordiga saavutasid inglise insenerid väga kõrge tehnilise taseme, et nende projekteeritud sillad muutusid ekspordiartikliteks üle kogu maailma. 19. sajandi keskpaigaks olid rippsildade peamised eelised ja puudused teada. Selleks ajaks oli tekkinud ka teatud kahtlused rippsildade turvalisuse osas. Peamiselt süvendas umbusku rippsildadesse nende purunemine paljudes kohtades (nt Berwiki inglismaal, Nassu Saksamaal, Roch Benhardi Prantsusmaal ja Tacoma Narrowsi sild USAs). Lisaks vähendasid huvi rippsildade ehituse vastu uued teadmised, ehitusmehaanika, tugevusõpetuse ja matemaatika areng ning terase kasutamine ning esile kerkisid konsool- ja kaarsillad. Ameeriklased seevastu aga hakkasid otsima uusi võimalusi rippsildade jäigastamiseks, et katta suuremaid alasid ning võimaldada ka sillale rongiliiklust. Sildu tugevdati jäigastustalade ja kaldvantidega, et
annaabi.ee 
