Referaat Alhambra loss
pikk ja 205 meetrit lai.
Selle tellijaks oli Nasridi soost emiir Jussuf I (1333-1354), kuid ehitustööd jätkusid ka
järgmise valitseja Muhammad V (1354-1391) ajal. See arhitektuuri ime pidi väljendama
moslemite kujutlust maapealsest paradiisist.
Kuigi viimane emiir löödi Hispaaniast välja 1492, on Alhambra püsinud tänapäevani.
Loss koosneb kolmest eraldi osast , mida ühendavad koridorid. Igal sektsioonil, mille moo-
dustavad siseõue ümber paiknevad ruumid, oli Nasridide ajal oma otstarve.
Esimeses osas, mis kandis nime Mexuaris, tegeles emiir avalike asjadega, kuulas kaebusi ja
võttis vastu ministreid. Külaliste ootamispaigaks oli väike, kuid kaunilt kujutatud Cuarto
Dorado ehk Kuldne õu.
Järgmise sektsiooni moodustab Mirtide õu, mis on 42 meetrit pikk ja 22 meetrit lai. Selle
keskel asub piklik bassein, mille liikumatu vesi peegeldab põhjakülje kaaristut. Õhuline
sammaskäik basseini kõrval viib niinimetaud Saadikute saali