Eesti keskaeg
140
Vasall võis omakorda anda maad vasallidele.
Vasalliperekond sai alasid Liivimaa eri osades. Integreeriv faktor. Kujunesid seisuslikud korporatsioonid:
Harju- ja Virumaal 1259/1284, Tartus piiskopkonnas 14saj, S-Ls ka. Ordualadel ei kujunenudki.
Alles 1561 esineb ordus vasallide koondus.
Vasallidel lääniõigused – tingimused erinevad. Peamiselt võõrandamis- ja pärimisõigused. Sajandite
jooksul pärimisõigused laienesid.
1397 K. von Jungingen laiendas Harju-Virus ka nasissugu 5. astmeni pärimist.
Vasallid kohustusliku sõjakäimisega. Hiljem palgasõjavägi.
Palgasõdurid olid ka väljast ja olid hooaja kaupa.
Vaimulikkond
Ca 3000 kogu Liivimaal. See jagunes kihtideks. Ca 1000 munka, 2000 ilmikvaimulikku. Oluline koht
kohalikel – see aja jooksul kasvas. 13saj piiskopid võõrsilt, aga hiljem ka kohalikud. Toomkapiitlis sama lugu.
Palju oli seotust sõpradega ja perekondadega.
Linnaelanikud
Deutsch ja undeutsch vahekord