Viljad: marjataolised, valmides punased, ümarad. Ettevaatust! Kogu taim on mürgine ja seetõttu peaks olema ettevaatlik selle kasutamises haljastuses! Liik kuulub looduskaitsealuste taimede hulka! Meil üle kogu Eesti hajusa levikuga, kasvades lubjarikkamatel ja ka soostunud kasvukohtades, tihti h. sarapuu kasvualadel alusmetsas päikesepaistelistel nõlvakutel. Põõsas on erakordselt sitkete niinekiududega, millele viitab näsiniine põhjaeesti varasem nimetus nasin, nasipuu, naeseniinepuu. Amuuri korgipuu (Phellodendron amurense Rupr.) [amurénse] Kodumaal kuni 25 m kõrguseks sirguv, meil kuni 15 m kõrgune laia, lehterja võraga puu pärineb Amuurimaalt, Kirde-Hiinast ja Mandzuuriast. Tüve koor helehall ja korkjas, Võrsed: noorelt kollakaspruunid. Lehed: paaritusulgjad liitlehed, kuni 35 cm pikad, 5-13 lehekesega, lehekesed piklikmunajad, 5-10 cm pikad, pikalt teritunud tipuga, täkilise servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad ja roodudelt
Viljad: marjataolised, valmides punased, ümarad. Ettevaatust! Kogu taim on mürgine ja seetõttu peaks olema ettevaatlik selle kasutamises haljastuses! Liik kuulub looduskaitsealuste taimede hulka! Meil üle kogu Eesti hajusa levikuga, kasvades lubjarikkamatel ja ka soostunud kasvukohtades, tihti h. sarapuu kasvualadel alusmetsas päikesepaistelistel nõlvakutel. Põõsas on erakordselt sitkete niinekiududega, millele viitab näsiniine põhjaeesti varasem nimetus nasin, nasipuu, naeseniinepuu. Lõuna-eestis nimetati põõsakest varem küüvitsaks (küü- uss; seega ussivits), viidates sellega taime mürgisusele. Rahvameditsiinis on näsiniine mürgiseid omadusi väga mitmeti ära kasutatud. Hambavalu korral torgiti valutavat hammast näsiniine puidust valmistatud tikuga hambavalu lakkas, kuid ka haige hammas lagunes hiljem ära. Näsiniine koorest keedetud veega raviti täitanud koduloomi. Vaid mõne
annaabi.ee 
