Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
IPA - Rahvusvahelise Foneetikaühingu tähestik, mille esimesed versioonid loodi juba 19.saj.
Germinaadid - silbipiiriga poolitatud topelthäälikud
Kasutusel on ligikaudne transkriptsioon (väikestele erinevustele ei pöörata tähelepanu) ja täpne
transkriptsioon (kasutatakse rohkesti lisamärke e diakriitilisi märke).
IPA põhimärkide kõrval vajatakse foneetilises transkriptsioonis ka diakriitilisi märke (osutavad
lisaartikulatsioonile). Tähistatakse nasaalsust, juhuslikku nasaliseerimist, helitu klusiili nõrka
aspiratsiooni, konsonandi palataliseerumist, afrikaati, helitustumist.
10. Häälikute liigitus kõneloome seisukohast.
Segmedid e häälikuüksused - vokaalid ja konsonandid. Nende vastandiks on suprasegmentaalsed
omadeused (nt kvantiteet, rõhk, intonatsioon ja rütm).
Segmenteerima e eristama - nt oma esimest keelt suudad segmenteerida teistest.
annaabi.ee 
