tähele on lisandunud , N tähele ning Z tähele . Lisandunud kaashäälikute hääldused eristuvad nendele sarnastest häälikutest. Tähestikus pole küll olemas Q-tähte, ent mõnes Zulu keelest laenatud sõnas tuleb see siiski kasutusele, kuigi klõpsatust imiteeriv hääldus on kadunud ning kohandunud Tswa keelega (vt Omniglot). Nagu ka teistes bantu keeltes, lõppevad Tswa keele silbid alati täishääliku või nasaaliga (vt Wikipedia). Ajalugu Kuna ma numbreid ühest kümneni ei leidnud, siis räägin selle asemel paar sõna Tswa keele ning selle kõnelejate ajaloost. Usutakse, et tswa keele esivanemad tulid pigem Kesk-Aafrikast ning kuna toimus masside liikumine lõuna poole, siis nendega liikus kaasa ka tswa keel. Kohale jõudes jätkati oma endist eluviisi ning tekkisid grupid, kus tswa keelt kõneldi. Keele kõnelejate hulgas hakkasid suuremad
müraseks, frikatiivide sarnaseks. Sulg võib täiesti ära kaduda. Nt sts, hts. Klusiilid frikatiivide naabruses või vahel frikatiivistuvad. Afrikaadistumine – klusiili häälduse lõpppu tekib frikatiiv, nt londoni inglise keeles, kus esineb afrikaadistunud ts. Nasalisatsioon – kõik vokaalid nasaalide vahel. IPAs märgib nasalisatsiooni tilde vokaali peal. Pehme suulagi ei tõuse vokaali hääldamisel üles, vaid jääb alla, mistõttu hääldub nasaaliga koos nasaalsena. Nasaal ise jääb alles. See võib toimuda ka bilabiaalse klusiili p hääldamisel. Rotatsioon – r-istumine, pigem kaasahääldusnähtus. Esineb koos r-häälikuga, mida on raske tajuda eesti keeles. Helilisusassimilatsioon: - helilistumine – vokaalide vahel sageli helitud vokaalid helilistuvad kõnekeeles. Võib puudutada ka helituid frikatiive, mis helilistuvad vokaalide või heliliste konsonantide vahel
annaabi.ee 
