Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011
aga patja, kapja, kõpla, kopra III välde
v ja j ei ole kunagi konsonantühendis esimeseks konsonandiks sõna lõpus,
v esineb küll konsonantühendi esimese konsonandina vokaalikao tulemusel (vr, vl), nt röövel :
röövli
h ei ole kunagi omasõnades konsonantühendis viimaseks konsonandiks:
nt puhta, lahke, kohmakas, kõhna, kahvel, kahju;
vrd nt soome karhu > eesti karu, aga eL metateetiline vorm kahr;
võõrsõna parh `riidesort'
Reeglina järgnevad klusiilid nasaalidele, kuid ei eelne neile, v.a nt kn: nt akna,
võõrs. akne;
võõrsõnas nt tm: rütm
Järjend *ji ei saa olla silbi alguses:
nt kuri : *kurji > kurje, vari : *varji > varje
Välditakse morfoloogiliste vormide puhul ebamugavaid konsonantühendeid:
leem : *leemt > leent, lumi : *lumd > lund, laps : *lapst > last, uks : *ukst > ust
Konsonantide kombinatoorika seaduspärasused kehtivad hästi sõna alguses ja lõpus. Keeruline
annaabi.ee 
