Carl Hermann Hesse
See on igaveste väärtuste vaimne maailm, mis
eksisteerib sõltumatult igapäevasest mida Hesse kuni 1933. aastani nimetas Kolmandaks
Kuningriigiks. Hesse kangelased püüdlevadki selle maailma, harmoonia poole. Siddhartale tähendab
eneseleidmine tunnetust, et kõik on omavahel seotud, maailm on ühekorraga simultaanne ja terviklik.
Harry Haller ,,Stepihundis" kogeb iseenda paljusust ning näeb, millist teed mööda tuleb käija, et
pääseda ,,surematute" hulka. ,,Narzissis ja Goldmundis"saavutatakse terviklikkus kunsti kaudu, mis
lepitab vaimu ja liha, kuna annab esimesele vormi ja teisele igaviku. ,,Klaaspärlimängus" jõuab Josef
Knecht arusaamisele, et puhta steriilse inellektuaalse teadmise teenimise asemel on tähtsam teenida
vaimu elavas maailmas, et ei ole õige eraldada üht teisest, nad mõlemad on osad maailma tervikust.
Ükski Hesse eneseotsijaist ei leia oma mina traditsioonilisi radu käies. Nad peavad vabanema