Mulgi murre
Selline
palatalisatsioon ühendab Mulgit Tartu murdega ja erineb Võru
palatalisatsioonist. Kui aga tüve i või e on säilinud, ei ole palatalisatsiooni
üldse, nt latse "lapse", nänni "ema(om)", ätti "isa (om)".
Morfoloogia
· Iidvana taustaga on konstruktsioon, milles käskiv kõneviis keeldkõnes on
põhiverbi vormid da-infinitiivi kujulised: ärä minnä "ära mine", ärä süvvä
"ära söö", ära nartta "ära naera". Mulgi rahvaluules on nende verbivormide
lõpul veel k, mis viitab algsele moodustusviisile.
· Tingiva kõneviisi minevikus on kasutusel sünteetilised vormid, nt ollus
"olnuks" ei tullus "ei tulnuks". Nüüd on need mulgipärased vormid muutunud
kirjakeeles üldtuntuks.
· Käändsõnades on omapäraseks jooneks h või n- lõpulised seesütleva vormid
mõnedes sagedastes määrsõnade vormides, nagu kähen "käes", ehen ~ ihen
annaabi.ee 
